Santiaagooo!!!
Täna hommikul nii umbes üheteistkümne ringis seisime mina, Kriuks ja Harjavars viimaks Santiago katedraali ees. Kriuks: mônda aega pärast seda, kui ma need kingad endale sain, hakkas mu parem king miskipärast kriuksuma. Nüüd on ta kriuksunud juba sadu kilomeetreid ja ei ilmuta vähimatki märki sellest, nagu tal oleks plaanis kriuksumine millalgi lôpetada. Harjavars: kuigi ma ei tea, kas see rännukepp, mille ma Prantsusmaalt Miradoux’st oma eelmise asemele vahetuseks sain tegelikult ka kunagi harjavarrena on aega teeninud, igatahes on ta kangesti harjavarre moodi. Kuidas iganes see ka tegelikult ei oleks, ta oli mul Santiaagosse jôudmisel väga toeks ja abiks.
Kirjutada oleks veel nii môndagi ja pilte on mul ka päris palju, aga tik, tik, tik, aeg tiksub ja arvuti sööb raha. Nii et seekord see kanne kahjuks nii lühikeseks jääbki. Homme pärastlôunal jôuan ehk siin asjadega nii kaugele, et saan edasi Atlandi ookeani poole kôndima hakata. Seal vaja veel sellised kohad nagu Muxia ja Fisterra üle vaadata. Midagi kindlat ei oska selles osas veel öelda, aga vôib juhtuda, et järgmine kanne tuleb juba kodust (kuidas ja millal ma sinna jôuan ei ole üldse veel selge), kuna see arvutikasutamise vôimaluste otsimine on lihtsalt üks paras stress.
This morning approximately 11 am the Squeak, the Broomstick and I finally stood in front of the Cathedral of Santiago. Squeak: slightly after I got these shoes the right shoe started to squeak. It has been squeaking for hudreds of kilometers and does not show any signs of stopping to squeak. Broomstick: the walking stick that I got from Miradoux in France looks very much like a broomstick, although I don´t know whether it has ever been used as such. In any case, it was a lot of help for me on my way to Santiago.
Of course, I would have many things to write about, but unfortunately the time is ticking and the computer is devouring coins. Therefore, this blog entry will be really short. Tomorrow afternoon I will probably already move further towards the Atlantic Ocean – I need to check out Muxia and Fisterra there. I won’t say anything for sure, but it is possible that I’ll do the next blog entry only after I get back home (when and how I will get there – this is not clear to me at all as yet), as looking for the opportunities to use a computer is quite stressful.
Tubli tüdruk!
rännaku kaaslane veebis
detsember 15, 2012 at 7:06 e.l.
Aitäh 🙂
maari13
jaanuar 31, 2013 at 10:01 e.l.
hurraa!
valper
detsember 15, 2012 at 1:16 p.l.
Hurraa, hurraa! Peatse kohtumiseni kusagil Tartu tänaval 🙂
maari13
jaanuar 31, 2013 at 10:01 e.l.
Imeline!!!!! Jaksu ja õnnistust viimaseks lõpuspurdiks…
Kristel
detsember 15, 2012 at 6:23 p.l.
Suur aitäh kaasaelamise ja heade soovide eest!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 10:00 e.l.
Ootame nüüd Tartus! :))) Väga tubli!
Albert Eggins
detsember 16, 2012 at 12:05 p.l.
Tervitused talvisest Tartust! Olen nüüd juba üle kuu aja siin tagasi olnud. Täna neid kommentaare üle vaadates hakkab jälle rännukihk peale kippuma …
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:59 e.l.
Kui oma silmaga ei näeks, siis hästi ei usuks. Suurepärane! Pildi pealt paistab väga õnnelik inimene, nii et üle jääb vaid soovida jõudu edasisteks sammudeks.
Krista
detsember 17, 2012 at 11:05 e.l.
Aitäh Krista! Loodetavasti näeme homme tööl ja kui mitte homme, siis järgmisel nädalal. Tervist ja jõudu Sulle ka!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:57 e.l.
Oii, jee! 🙂 Olen algusest peale südames kaasa elanud ja kõik kanded läbi lugenud! Rõõm kuulda, et Santiagosse jõudsite! Kõike head, ilusat jõuluootust ning edukat koju jõudmist!
MkM
detsember 18, 2012 at 4:46 p.l.
Lugesin suure huviga. Püüdsin ära tabada seda palverännakut, mis toimub sel teekonnal inimese sees. Napilt, vihjamisi oli seda ka blogis tunda. Palverännak Jumala ning iseenda juurde jätkub ka siis, kui seda füüsiliselt enam ei tehta. Jõudu, tarkust ning hellust sellega hakkama saada.
Lembit jakobson
detsember 19, 2012 at 12:02 p.l.
Sisemisi arenguid ma tõepoolest blogis eriti ei kajastanud – see tundus selline liiga isiklik teema. Ja tõsi on ka see, et mu rännak ja mu otsingud ei ole veel sugugi lõppenud. Suur aitäh kaasaelamise ja heade soovide eest!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:50 e.l.
Suur aitäh kaasaelamise eest! Täna neid kommentaare üle vaadates tuleb tahtmine jälle teele asuda … Kõike head ja kaunist 2013. aastal!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:55 e.l.
Jälgisin samuti pikalt sinu teekonda siin blogi vahendusel, oled väga vapper ja inspireeriv! Nii tore kuulda, et kohale jõudsid. Rõõmsaid pühi!
H-M
detsember 20, 2012 at 12:13 p.l.
Suur aitäh kaasaelamise eest ja muidugi on mul tore kuulda, et olen saanud inspiratsiooniks olla. Mis seal pikalt mõelda – saapad jalga ja rännukepp kaasa! Kena 2013. aastat!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:46 e.l.
Ma pole kunagi ühtegi blogi niiviisi lugenud, nagu lugesin seda, mitu korda nädalas käisin uut postitust ootamas ja vaatamas. Pole varem sõna võtnud, aga mõtlesin, et nüüd ütlen küll midagi: unistuste ettevõtmine ja väga tubli Eesti naine! Tundub nagu ülikõva tripp! Seega jõudu edaspidiseks ning meeleolukaid pühi!
Elli
detsember 22, 2012 at 10:59 e.l.
Suur aitäh kaasaelamise eest! Siis läks see blogikirjutamine ikka asja ette. Endale oli see vahel päris raske, sest suur tahtmine oli edasi kõndida, mitte internetti-arvutit otsida ja siis paigal istuda. Tripp oli tõesti ülikõva – jäin sellega väga rahule. Tulevikus tahan kindlasti veel rännata, aga hetkel veel väga konkreetseid plaane ei ole.
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:44 e.l.
Vägev naine oled, Maarika! Ma jalutain suvel Irunist Santiagosse ja sealt edasi ookeani äärde. See umbes 900 km oli minu limiit sel korral aga sinu ettevõtmine on suureks inspiratsiooniks minu järgmistel jalutuskäikudel. Palju rõõmu ja edu sulle, kuhu iganes jalad sind viivad!
Reet
detsember 23, 2012 at 8:16 e.l.
Aitäh kaasaelamise ja heade soovide eest! Kas jalutasid mööda Camino de Nortet? Kui nii, siis kuidas oli? Kuidas seal suvisel ajal öömajadega oli? Mu algne plaan oli ka Camino de Norte, aga kuna jõudsin sinnakanti alles hilissügisel ja kuna need Põhja-Hispaania alad on pea sama vihmased nagu Galicia, siis tegin oma plaanides väiksed muudatused. Tulevikus tahaksin küll millalgi ka Camino de Norte läbi kõndida.
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:40 e.l.
Vapper ja vägev tegu, palju õnne Santiagosse jõudmise puhul! Ka mina klikkasin iga päev blogiaknas, et kas on järgmist postitust. Väga põnev oli Su teekonda jälgida ja kaasa elada, lugemine viis mõttes iga kord rajale kaasa. Suur aitäh nende elamuste ja hetkede jagamise eest! Head kojujõudmist ja rõõmsaid pühi!
Sirje
detsember 23, 2012 at 7:30 p.l.
Suur aitäh kaasaelamise eest! Vabandan, et lõpupoole neid postitusi üha vähemaks jäi, aga see käigupealt blogi kirjutamine oli ikka päris raske ka. Mul oli suur tahtmine edasi liikuda, mitte kohapeal arvuti taga istuda. Ilusat 2013 aastat!
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:36 e.l.
Julge oled!Kas sind mehed sooliselt ei diskrimineerinud?Kuidas sa palvetamise osas nii võhik oled,kui sa kasutad palverändurite radu ja teed palverännakut?Imelik!Miks sa üldse sellise teekonna ette võtsid?Kas tõesti ainult sportlikust huvist?
Eve Maasikas
detsember 31, 2012 at 10:00 e.l.
Diskrimineerimise ja meestega mul õnneks probleeme ei olnud – hea, et Euroopa ikka üldjoontes selline päris turvaline koht on. Palverändurite rajad on kõigile soovijatele avatud. Ma ütleksin, et enamus neid noori inimesi, keda ma Hispaanias neil teedel kohtasin, olid eneseotsingutel, mitte ei sooritanud religioosset palverännakut. Siin on üks väga kenasti kirjutatud artikkel, mille seisukohtadega mina ka väga nõus olen: http://kjt.ee/2012/06/palverannak-kui-ajastuteulene-fenomen/.
maari13
jaanuar 31, 2013 at 9:32 e.l.
Head uut aastat! Olen ka olnud kogu aja sinuga teel läbi blogi ja ootan nüüd veel väga viimast postitust et kuulda kokkuvõtet kogu ettevõtmise kohta ning kuulda seda kas leidsid selle mille järele läksid?
vahur
jaanuar 2, 2013 at 1:06 p.l.