JALGSI TARTUST SANTIAGOSSE

On foot from Tartu to Santiago

¡Hola España! Tere Hispaania! Hello Spain!

leave a comment »

See on tegelikult nüüd juba natuke vananenud uudis. Üle Hispaania piiri kôndisin juba enam kui nädal aega tagasi. Tôsi küll, nii ühel- kui teiselpool piiri oli ikka seesama Baskimaa. Kuidas iganes sellele asjale ka vaadata, nüüdseks olen igatahes päris Hispaanias: neli päeva tagasi sisenesin sellisesse Hispaania piirkonda nagu Castilla y León ja nüüd istun Burgose raamatukogus. Tänane postitus tuleb kahjuks ilma fotodeta, kuna siinsel arvutil ei ole SD-kaardi slotti (kui lähiajal selline vôimalus avaneb, siis lisan kandele ka mône foto).

Mööda GR10-t jôudsin Atlandi-äärse Prantsuse linnakese Hendayeni. Seal ületasin üle Bidasoa jôe kulgeva Santiago silla ja jôudsin nii Irunisse, mis asub juba Hispaania territooriumil. Üle silla jôudnud, oli mul hirmus hea meel eest leida juba eelmisest aastast tuttavad kollased nooled, mis Hispaanias näitavad teed Santiago poole. Seda Santiago teed, mida mööda ma nüüd kôndima asusin, tuntakse Baski jaakobitee, sisemaa jaakobitee vôi Bayonne’i tee (Via de Bayona) nime all. See on üks ajaloolisi jaakobiteid, aga märgistatud sai ta vôrdlemisi hiljuti ning ilmselgelt on ta palju vähem tuntud kui Camino Frances (Saint-Jean-Pied-de-Port’st algav jaakobitee). Ühtegi teist palverändurit ma sellel teel ei kohanud. Briviesca hosteli külalisteraamatu viimane sissekanne oli kuu aega tagasi tehtud. Leidsin paaril korral üle hulga aja CouchSurfingu kaudu öömaja, ülejäänud kordadel ööbisin palverändurite hostelites (mille hinnaks oli sellel teel 3-4 eurot). Teisel-kolmandal päeval oli hirmus palju mööda asfalti kôndimist ja tööstusmaastikku, aga ülejäänud ajal on küll päris nauditav ja ilus tee olnud. Selle tee haripunkt, nii meetrites kui emotsionaalselt, oli San Adriani tunneli läbimine. See on kôrgel mägedes asuv looduslik koobas, mida juba iidsetest aegadest on kasutatud mägede ületamisel läbipääsuteena. Praegugi saab seal veel näha roomlaste ajast pärit sillutist.

Alates Bidasoa jôe ületamisest Irunis on inimesed olnud jälle väga sôbralikud ja kontaktialtid. Tihti tehakse minuga tänaval juttu. Nii mônelgi kônetajatest on endal mingid jaakobitee kogemused. Prantsusmaal kulges tee ainult läbi väikeste külade ja linnade. Tihti oli tegu väga ilusate kohtadega, aga nad kippusid olema väga inimtühjad ja justkui väljasurnud. Siinne tee on kulgenud ka läbi natuke suuremate linnade ja tänavatel on pidevalt inimesi näha.

Kuulsin, et Eestis tuli lumi maha. Ka siin on päris külm. Üleeile oli kole ja vihmane päev, aga eks pea kôike olema … Nüüd lubatakse juba suisa lund (tegelikult eile enne Burgosesse jôudmist juba nägin natuke lund maas, aga väga väga vähe).

Burgoses suubus Via de Bayona Camino Frances’i. Sel ööl ööbis hostelis 14 palverändurit, nii et edaspidi saab elu jälle vähem üksildane olema.

This news is actually already somewhat out of date: I crossed the Spanish border already more than a week ago. True, the Basque Country was on both sides of the border … By now I am definitely in Spain: four days ago I entered in the region of Castilla y León and at the moment I am sitting at the library of Burgos. Unfortunately, today’s post will be without photos, since the computer here does not have an SD slot (if I find a possibility in the near future, I’ll add some photos to the post).

I followed the GR10 until Hendaye, where I crossed the bridge of Santiago over the river Bidasoa into Irun and Spain. From there I followed the yellow arrows (these mark the way to Santiago in Spain) of Via de Bayona. This St James’ Way is much less known than Camino Frances and I did not see any other pilgrims. While staying at the pilgrims hostel in Briviesca, the last entry in the guestbook was from a month ago. As for spending the nights, a few times I used the services of CouchSurfing, while the rest of the nights I spent in the pilgrims hostels (which cost ca 3-4 euros on this way). The highest point and the highlight of Via de Bayona was crossing the Tunnel of San Adrian, a natural cave in the rock, high in the mountains that has been used as a mountain pass since ancient times.

After crossing the river Bidasoa, people became very open and friendly: they often start to speak to me in the street. Several of them have some camino experience of their own. In France, the way passed mostly through very quiet little villages and towns, very nice, but quite often rather deserted. In Spain the way has crossed some slightly bigger towns and cities as well, and there are always people in the streets.

It has become rather cold here. The day before yesterday was very gray and with heavy rain. Now the forecast is that there will be snow (I already saw just a little bit of snow yesterday before arriving in Burgos).

Camino de Bayona joined Camino Frances in Burgos. Last night there were 14 pilgrims in the hostel. Life will be less lonely in the next days …

Advertisements

Written by maari13

november 30, 2012 kell 11:47 e.l.

Posted in Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: