JALGSI TARTUST SANTIAGOSSE

On foot from Tartu to Santiago

Ka tuhande meetri kõrgusel on elu

5 kommentaari

Kui teised palverändurid magama läksid, hakkasin mina pesu pesema. Nüüd on kell üks öösel ja oleme jõudnud blogi kirjutamiseni. Internetti mul siin ei ole, aga kuigi linna turismiinfobürool sellekohast infot nappis, on tärganud lootus, et siin siiski leidub paar kohvikut, kus wifit kasutada saab – ehk õnnestub hommikul blogi ka üles riputada.

Nüüd kohtab siin juba teisigi palverändureid. Fellow pilgrims.

When other pilgrims went to sleep, I started to wash my things. Now it’s 1 am and I am starting to put down some thoughts for my blog. I hope to find a cafe with internet tomorrow morning …

This night I am staying at a special pilgrim’s hostel in Le Puy-en-Velay. I was very warmly welcomed here and am very grateful for that. Le Puy itself is a very interesting town. It is located in an area that long ago was volcanically very active. In Le Puy, here are many high volcanic rocks, most of them with some monument on top. I was really impressed by a little chapel Saint-Michel d’Aiguilhe on the top of a volcanic “chimney”. I felt a very special atmosphere in there – I would really have liked to stay there longer. Some parts of this chapel date from the 10th century and were built on the initiative of Godescalc, bishop of Le Puy, who was the first person to have accomplished a pilgrimage to Santiago de Compostela.

The St James way from Geneva to Le Puy mostly passed only through very little villages and towns, many of which did not even have a shop to buy food. As my shoes and my backpack are in a rather sorry state I was holding my breath and keeping my fingers crossed that they would make it until Le Puy. And they did! Yet it looks like I might have to continue with the same equipment. I am going to have a look into another big outdoors shop here close to Le Puy today, but it is not always that easy to immediately find what you need (and the appropriate size!).

For several days before reaching Le Puy, the path was at the altitude of 1000m and more. As an Estonian (the highest point is 318m), my brain finds it hard to come to terms with the fact that quite normal towns and villages can be found at that altitude. Yes, I know towns and villages exist that are located even much higher than that. But the experience is very different when you have to climb up a steep slope than when you go somewhere by car or land by plane.

The last few days I have been walking mostly on my own. I had had this feeling for a while already that I needed some time on my own. This walking together with Paul all the time – I started to feel I was somehow losing the focus. It felt more like hiking, yet the St James’ Way has a special magical dimension, and in order to feel that I need to be on my own too. Of course, meeting other pilgrims is a very important dimension of the Way.

Le Puy-en-Velay

Olen jõudnud väga omapärasesse linna nimega Le Puy-en-Velay. Täna öösel ööbin spetsiaalses palverändurite hostelis. Nüüd olen jõudnud juba sellisesse piirkonda, kus jaakobitee rändureid päris palju liigub. Nii mõnedki alustavad just Le Puy-en-Velayst. Olen siin mitmelt infotahvlilt lugenud, et kõige esimesena sooritas palverännu Santiagosse Le Puy piiskop Godescalc aastal 950. Palverändur ei ole siin niisiis enam mingi eriline vaatepilt ja inimesed ei kipu enam eriti uurima, et kust tuled ja kuhu lähed. (Saksamaal olid inimesed selles suhtes suisa uudishimulikud.) Kuigi olen nüüd juba üsna kaugel lõunas ja ootaks, et siin on inimesed avatumad, siis alguses tundus, et Prantsusmaal on inimesed hoopis kinnisemad. Le Puyle lähemale jõudes hakkas see asi juskui jälle muutuma. Aga võib-olla muutis hoopis päike ja ilus ilm inimesed kontaktialtimaks. Nojah, selles palverändurite hostelis, kus ma ööbin, võeti mind väga soojalt vastu ja siin on tõesti hea ja kodune olla.

Aguilhe Püha Miikaeli kabel. Chapel Saint-Michel d’Aiguilhe.

Le Puy asub piirkonnas, kus ammu-ammu oli palju vulkaane. Le Puys on mitmeid muljetavaldavaid vulkaanilisi kaljusid, mille otsa on monumente püstitatud. Mulle avaldas tõeliselt muljet ühe vulkaanilise “korstna” otsa rajatud Aguilhe Püha Miikaeli kabel. Mingi osa sellest pärineb kümnendast sajandist ja ehitati eelpoolmainitud Godescalci eestvedamisel pärast seda, kui ta Santiagost naasis. Seal oli väga eriline õhkkond – oleks tahtnud kohe kauemaks sinna istuma jääda.

Le Puyni kulges Jaakobitee siin Prantsusmaal läbi väga väikeste külade ja linnade, kus heal juhul ehk toidupood olemas oli. Kuna mu seljakott ja kingad on vägagi viletsas seisus, siis hoidsin teel siia pöialt ja hinge kinni, et nad Le Puyni vastu peaksid. Eile käisin ühes suures spordi- ja matkapoes, aga kahjuks ei leidnud sealt ei sobivaid kingi ega kotti. Täna astun veel teisest suurest poest läbi, aga mine tea, võib-olla tuleb sama varustusega veel edasi minna. Eks see muidugi ole omajagu riskantne, kuna lähiajal jälle mingeid suuremaid kohti tee peal oodata ei ole.

Minu kingad ei ole enam kuigi hea tervise juures. My shoes are in a rather sorry state.

Palverändur udus. A pilgrim in the fog.

Enne Le Puysse jõudmist oli mitu päeva tuhande meetri kõrgusel kõndimist. Jah, ma tean, et maailmas on linnu ja külasid, mis asuvad veel märksa kõrgemalgi, aga eestlasena on mul siiski kuidagi raske harjuda sellise asjaga, et ronid järsust nõlvast üles sadu ja sadu meetreid ja seal käib elu täpselt samamoodi nagu all orus – samasugused linnad ja külad ja inimesed. Kui pead ise jalgsi neist nõlvadest üles ronima, siis koged seda kõrguste erinevust hoopis teistmoodi, kui autoga sõites või kusagil lennukiga maandudes.

Viimastel päevadel olen rohkem omaette kõndinud. Paul jäi minust natuke tahapoole. Tundsin juba pikemat aega, et vajan taas üksikõndimist. See kooskõndimine hakkas üha rohkem matkamisena tunduma, aga jaakobiteel on veel oma maagiline lisamõõde, mille tunnetamiseks mina vajan ka omajagu üksiolemist. Ma tundsin, et liiga palju koos olles hakkas mu siht justkui ähmastuma. Teiste rändurite kohtamine on muidugi samuti jaakobitee väga oluline mõõde.

 

This slideshow requires JavaScript.

Written by maari13

oktoober 9, 2012 kell 11:15 e.l.

Posted in Uncategorized

5 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Huvitav.
    Sa siin justkui vastandaks matka ja jaakobiteel käimist. Väga vaieldav. Iga matka võib võtta kui palverändu.
    p.s. Üksikäimise vajadusest saan ma väga hästi aru. Ei kujuta ette, et üle 3-4 päeva kannataks kellegagi koos kõndida.

    valper

    oktoober 20, 2012 at 2:57 p.l.

    • Eks see kõik ole väga individuaalne. Muidugi võib igal matkal olla oma spirituaalne mõõde. Samas mõne inimese jaoks on õige palveränd ainult suure grupiga ja ühispalveid lugedes …

      maari13

      oktoober 21, 2012 at 7:31 p.l.

      • jumal nende palvete ja nendega.
        aga matk.
        ma nüüd ei saagi aru missa öelda tahad.

        individuaalne muidugist.

        valper

        oktoober 21, 2012 at 9:16 p.l.

  2. p.p.s. jaksu ja vastupidavust kehale, vaimule ja varustusele.

    valper

    oktoober 20, 2012 at 2:58 p.l.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: